Ravim, mis võib ühe koera elu päästa, võib teiselt koeralt elu võtta!

Collie-tõugu koerte omanikele on juba aastaid õpetatud – tuleb olla äärmiselt ettvaatlik teatud ravimitega, sest nende kasutamine võib halvimal juhul lõppeda koera surmaga. Tänaseks on uurijad leidnud sellele seletuse – mutatsioon, mida lühendina nimetatakse MDR1 (multi-drug resistance) geenidefektiks.

Juba paarkümmend aastat on teada, et parasiitide tõrjeks kasutatav preparaat Ivomec (toimeaine ivermectin) on osadele koertele surmav. Selle põhjust ei teatud, sest paljude tõugudega pole seda probleemi iial esinenud. DNA uuringutega leiti aga mitmel koeratõul mutatsioon geenis, mis reguleerib rakkudevahelist transporti. Nimelt geen MDR1 kodeerib raku membraani transpordivalku nimega glükoproteiin-P, mis osaleb aju ja vereringe vahelises barjääris reguleerides erinevate ainete, sealhulgas teatud ravimite imendumist ajukoe ja ringleva vere vahel.  Koertel, kellel glükoproteiin P-d kodeerivas geenis on viga, ei sünteesi organism enam toimivat valku ja seega on häiritud  teatud ravimite vere- ja ajuvahelise transpordi regulatsioon. See omakorda põhjustab nende ravimite kontsentratsiooni tõusu ajus toksilise tasemeni. Glükoproteiin P reguleerib ka  mitmete teiste ravimite transporti läbi aju-vereringe barjääri, kaasa arvatud osade populaarsete käsimüügiravimite.

Mürgistuse sümptomid on: käitumis- ja koordinatsioonihäired, värinad, uimasus, oksendamine, suurenenud süljevoolus, nägemishäired, hingamise peatumine, kooma ja koera surm. Praegu on kinnitust leidnud vähemalt 20 erineva ravimi suhtes tundlikkus, kuid see nimekiri pole kaugeltki lõplik. Tuntuim on juba nimetatud Ivomec®, selle ohtlikkust juba teatakse pikalt ja selle kuritarvitamine on õnneks meil üliharuldane. Küll aga võib olla üliohtlik mitmete inimestele mõeldud ravimite vale kasutamine. Nii on meil apteegis vabamüügis loperamiid, ravimpreparaadi nimetustega Imodium, Lopedium, Loperamid-ratiopharm, Loperamids jm., mida soovitatakse inimestele kõhulahtisuse puhul. MDR1 geenidefektiga koerale võib selle tarvitamine lõppeda isegi surmaga.

MDR1 geenidefekt on leitud mitmetel Briti saartelt pärit koeratõugudelt, briti karjakoeratõugudest pika- ja lühikarvalisel colliel, bordercolliel, shetlandi lambakoeral, vana inglise lambakoeral, samuti mõnel whippetitõul, austraalia lambakoeral ja ka saksa lambakoeral*. Võimalik, et ajaloo käigus on millalgi ristunud karjakoerte ja hurtade aretusteed. Samuti võib see geenidefekt olla nende koeratõugude mitmenda põlve segaverelistelgi, seega peaksid olema ettevaatlikud ka mõnede segavereliste koerte omanikud ja varjupaikade pidajad.

 

Ravimid, mida täna kindlalt ei tohi kasutada MDR1 geenidefektiga koeral:

  • ivermektiin (ravimpreparaatide nimetused: Diapec, Ecomectin, Equimax, Equalan, Ivomec, Noromectin, Paramectin, Qualimex, Sumex, Virbamec)
  • doramectin (Dectomax)
  • moxidectin (Cydectin, Equest)
  • abamectin
  • loperamiid (Imodium)
  • doksorubitsiin, vinkristiin, vinblastiin, paklitakseel, dotsedakseel, metotreksaat, mitoksantroon jt. (vähiravimid)
  • tsüklosporiin-A, takroliimus (immuunsupressiivsed ained)
  • digoksiin, metüüldigoksiin (südameravimid)
  • morfiin ja teised opiaadid, nagu näiteks fentanüül
  • acepromazine (rahusti)
  • verpamiil, diltiatseem, kinidiin (antiarütmilised ravimid)
  • ondansetroon, domperidoon (antiemeetikumid)
  • Butorphanol (valuvaigisti)
  • erütromütsiin, gerpafloxacin, sparfloxacin (antibiootikumid)
  • hidantoine, fenütoiin (antiepileptikumid)
  • simetidiin, ranitidiin (H2-retseptori blokaatorid, haavandtõve ravimid)
  • östradiool (naissuguhormoon)
  • deksametasoon (glükokortikoid)

Hoiatus: Stronghold (toimeaine selamectin), Advocate (toimeaine moxidectin), Milbemax (toimeaine milbemyxinoxim) – nende preparaatide doseerimine peab olema äärmiselt täpne.

MDR1 geenidefekti môju avaldub ainult juhul, kui koer on saanud mõlemalt vanemalt defektse geeni ehk on selle defekti suhtes homotsügootne. MDR1 defektse geeni kandjatel ehk heterotsügootidel, kellel teiselt vanemalt on saadud terve MDR1 alleel, toimib aju-vereringe barjäär normaalselt ja puudub tundlikkus neile ravimitele. Seda, kas koer on vaba MDR1 geenidefektist, defekti kandja või homotsügootne ehk nn. ravimitundlik, saab määrata geenitesti abil.

Eestis täna selle geenidefekti uuringuid ei tehta. Geeniteste teeb Giesseni Ülikool Saksamaal, kuhu on võimalik saata ka vereanalüüse. Seda võimalust kaaluvad mitmed Soome ja Venemaa collie-omanikud. Kuni aga pole kindlust, kas just minu koeral see mutatsioon on või mitte, tasub olla ettevaatlik ravimitega ja nende doseerimistega. Kindlasti tasub ka konsulteerida oma veterinaariga, kas ta on teadlik ravimite ohutusest konkreetset geenidefekti silmas pidades. Teadus areneb väga kiiresti ja paljudel praktiseerivatel veterinaaridel lihtsalt pole suure töökoormuse tõttu aega end kogu maailma teadusuuringutega kursis hoida. Ja oma kogemusest võin öelda – loomaarst kuulab ja arvestab ka koeraomanikuga, kui ta oma kahtlustega julgeb välja tulla. Koos oma loomaarstiga leiab kindlasti ka oma koerale sobiva ravi, kui see kunagi vajalikuks osutub. Kindlasti aga ei tohi koeri aga omapäi hakata ravima inimestele väljatöötatud ravimitega!

* Saksa lambakoerad (German Shepherds) on nimetatud MDR1 geenidefektiga tõugude hulka Washingtoni Riikliku Ülikooli (Washington State University) kodulehel, kuid puuduvad Giesseni Ülikooli (Die Justus-Liebig-Universität Giessen) nimekirjas.

Tänan artikli koostamisel abiks olnud farmatseuti Kaire Treid.

Algne artikkel on avaldatud ajakirjas KOER 1/2006, praegusel kujul on arvestatud ka bioloog Mari Palgi parandusi-täiendusi.

 

Kaja Raudoja

 

Sellest teemast:

http://www.vetmed.uni-giessen.de/pharmtox/mdr1_defekt.html

http://www.vetmed.wsu.edu/depts-VCPL/#Breeds

http://www.vetmed.wsu.edu/announcements/ivermectin/ownerinfo.asp

http://www.awca.net/drug.htm

http://www.msnbc.msn.com/id/5518665

http://collie-online.com/colley/mdr1/mdr1_colley_1.htm

http://filariajournal.com/content/2/S1/S8