Kuidas Greta lammaste karjatamist õppis

Karjakoer Greta on nüüdseks kahel korral käinud Pärnumaal Jaani talus lammaste karjatamist õppimas, esimest korda oktoobris ja nüüd maikuus. Karjatamiskoolitusi viib läbi soomlane Kimmo Klossner, kes on sellel alal vaieldamatult autoriteet.

Artikkel Kuidas Greta lammaste karjatamist õppis 4

Esimesel korral olid kaasas ka tema 4 bordercollie´t, kes koos abikaasa Marikaga ringi ääres istusid ning toimuval silma peal hoidsid. Vahepeal demonstreerisid koerad Kimmo ja Marika juhendamisel teistelegi, kuidas profid töötavad. Ei saa salata, oli ikka vinge vaadata küll!Osalejateks on valdavalt muidugi bordercollie´d, kuid leidub ka üksikuid muude tõugude esindajaid. Sügisesel koolitusel näiteks proovisid oma oskusi 3 austraalia karjakoera – Karjapeni Ekstravert „Max“, Inglisilm Everywhere at Once „Rowena“ ja Inglisilm Greta Nuuskurnina „Grets“. Nüüd kevadel osales karjakoertest lisaks Gretsile veel RidiRadiRalla „Rilla“. Osa koeri õppis ametit selleks, et kodus karja tööle minna, näiteks Pärnumaalt pärit Max. Kuid oli ka teisi Gretsiga sarnaseid linnakoeri, kes tulid lihtsalt oma lõbuks käppa harjutama. Lambaid ega veiseid meil ju kodus pole, aga koerale loomupärast tegevust tahaks sellegipoolest pakkuda.Borderite ja austraallaste peamine erinevus seisneb selles, et viimased on tegelikult mõeldud hoopis veiste karjatamiseks ning on seetõttu ka palju järsemad ning jõulisemad. Nii püüdis ka Greta kõigepealt lammastele ikka hammastega kallale söösta.

Artikkel Kuidas Greta lammaste karjatamist õppis 3

Tegelikkuses see tal muidugi eriti ei õnnestunud, paar väikest näksamist välja arvata. Algajad koerad pannakse nimelt pika nööri otsa ning abivahendina on kasutusel ka vihisevat häält tegev peenike mopivars. Kui koer liiga innukalt tormab, lüüakse varrega koera ette vastu maapinda. Greta sai sellega kogemata paar korda ka üle selja nii, et hüppas lõrisedes hammastega varre külge kinni. Kimmot ta aga ei rünnanud, musitas mehe pärast hoopis üle.

Artikkel Kuidas Greta lammaste karjatamist õppis 5

Küll perenaisel oli hea meel, et koeral on ikka närvidega kõik korras, ta ei rünnanud inimest ega hakanud ka kartma. Mõni koer läks selle kaika peale küll päris „lukku“, pööras lammastele selja ning tuligi ringist välja viia.Kui sügisesel koolitusel saime mopivarrest abi, siis nüüd kevadel paistis, et Grets ei karda seda vart enam üldse. Võtsime appi koolisõidusteki, mis on piisavalt pikk ja painduv ning teeb õhus vihisevat häält. Tundus, et oli hea valik, sest paari hästi ajastatud löögiga vastu maapinda sai Grets ruttu selgeks, et lammaste hammustamine pole see, milleks me sinna tulnud oleme. Kimmo sõnul arvas Greta alguses ilmselgelt, et lambad on talle hommikusöögiks mõeldud. Õnneks taipas koer siiski üsna ruttu, et hambad irevil sööstmine ei vii sihile ning rahunes veidi maha. See aga ei tähendanud, et ta võimaluse tekkides poleks üritanud hambaid käiku lasta. Arvestades asjaolu, et austraalia karjakoerad ongi aretatud hammastega karjatama, ei saa seda Gretsile muidugi pahaks panna. See tõug ongi ju aretatud veiste jaoks, keda tulebki karmimalt kohelda kui lambaid. Perenaine veel naljatas, et Grets ajab kaks sarnase kõlaga sõna hambad ja lambad omavahel segamini.

Artikkel Kuidas Greta lammaste karjatamist õppis 2

Kimmo võttis Gretsi olemuse tabavalt kokku väljenditega: hurja karjis ning sinnikäs kaveri. Ega ta väga palju mööda pannudki, koeral silmad särasid ja kogu ta olemus kiirgas rahulolu. Ühesõnaga, karjakoer oli omas elemendis ning tegi seda, milleks ta on aretatud. Vähetähtis polnud ka asjaolu, et hiljem kodus magas Grets diivanil jalad taeva poole nagu elutu karusnahk. Iga koeraomanik aga teab, et väsinud karjakoer on hea karjakoer!

Artikkel Kuidas Greta lammaste karjatamist õppis 1

Koolitus kestis 2 päeva, osaleda sai ka vaid ühel päeval ning kas koos koeraga või lihtsalt pealtvaatajana. Koolituse läbiviimiseks oli ehitatud spetsiaalne ringikujuline aedik ning iga koer said mõlemal päeval ringis käia 3 korda. Järgmine Kimmo Klossner´i koolitus Pärnumaal toimub septembris 2009 ning kavatseme ka seekord osaleda.

 
Leelet Kivioja
Fotod: M.Pirsi ja O.Laars