Collie, pikakarvaline

Šoti lambakoer e. collie on aretatud Šotimaal. See on vana tõug, kelle eellased elasid Briti saartel juba kiviajal. Peaaegu igas colliet käsitlevas artiklis kirjutatakse selle tõu algupärast, mis aga on ja püsib ilmselt igavesti saladuses. Osaliselt selle tõttu, et tõu esivanemad olid tööd tegevad karjakoerad, ei maalitud neid piltidele nagu paljusid jahikoeri. Ja on ka päris kindel, et kui Inglise kuninganna Victoria ei oleks armunud nendesse karjakoertesse, ei oleks collie tõug nii ruttu saavutanud oma tuntuse ega pääsenud aretusse.Esimesi tänapäevase tõuga sarnaseid koeri esitati Birminghami koertenäitusel karjakoerte klassis 1860. aastal. Põhikarva värvus oli sel ajal blue merle (sinine valgega) ja tricolor (must-valge pruunikate laikudega). Selle koeratõu esivanemad olid eeskujulikud karja- ning valvekoerad, kes oma kiledahäälse haukumisega pidid märku andma võõra tulekust. Sealt on pärit ka collie tavapärasest suurem haukumise vajadus. Elamine ja töötamine Šoti mäestiku karmides oludes karastas colliet, arendas tal välja erakordselt hea haistmise ja kuulmise ning tegi ta vastupidavaks. Karmi kliima tõttu kujunes välja pikk ja tihe karvkate, mistõttu neid koeri saab kasutada väga erinevates oludes.

Pikakarvalised collied
Collie on tark, kergelt alluv dressuurile, hell oma pereliikmete (inimeste) vastu.
Hästi treenitud collie ei lase jalutuskäikudel peremeest kunagi silmist ja hoiab kõrvad poolkikkis, püüdes kinni iga väiksemagi heli või peremehe käskluse.
Näiteks Vene-Jaapani sõja ajal olid collied Briti armees sanitaarkoerteks. Samal eesmärgil peeti neid ka  Esimese maailmasõja ajal teiste riikide armeedes. Teises maailmasõjas olid collied edukad miiniotsijad.
50. aastatel kasutati colliesid tähnikhirvede karjatamisel. Katse õnnestus ja andis suurt ökonoomiat  – hirvede sigivus suurenes ja haigestumine vähenes.
Collie on keskmist kasvu, pika karvaga, kergete, kiirete liigutustega. Isase turjakõrgus on 56–61 cm, emasel 51–56 cm.
Väga omane colliele on oma karja kaitstes ja sissetungijat eemale peletades teha välkkiire rünnak ja esihammastega näpistada, nii et ründaja sattub üldjuhul alati paanikasse ja põgeneb.
Tulevane collieomanik peab kindlasti meeles pidama, et colliel on karjakoera instinktid, mis hoiavad teda eriti ärksana, veidi enam haukuva ja liikumisest suurt rõõmu tundva koerana. Et collie oleks nii hingeliselt kui ka füüsiliselt suurepärases vormis,  tuleks temaga kindlasti jalutada iga päev mitu kilomeetrit. Ei oma mingit tähtsust, kas elad maal või linnas, väikeses või suures korteris. Tähtis on, et oled reibas ja liikuv ning naudid koos koeraga värsket õhku. Kindlasti mitte ei tohi colliet ketti  panna. Nii julma kohtlemist collie psüühika vastu ei pea – iseloom muutub kurjaks ja, mis kõige hullem, salakavalaks. Ketis peetav koer ka haugub vahet pidamata, lihtsalt igavusest.

1
Colliet, kellel on õige karvastruktuur, on kerge kammida ja korras hoida. Karv ei märgu ega määrdu eriti. Vihmas poriseks saanud karv kuivab kiiresti ning liiv ja mustus pudeneb maha. Kui te iga nädal oma koera korralikult kammite, ei ole vaja teda pesta, võib ehk ainult puhastada valgeid kohti või jalgu, kui need tunduvad mustad olevat. Kõrvatagust karva tuleb kammida tihedamini, kuna see on väga pehme ja sinna tekivad suured takud.
Enim levinud karvavärvus tänapäeval on sable-white e. pruun valgega, tricolor e. must-valge pruuniga,  viimasel ajal ka blue merle  e. sinine, mida loetakse üheks vanimaks karjakoera värvuseks. Sinist colliet esines kõikjal Inglismaal. Kõige hinnatum sinine on hõbesinine, millel on väikesed mustad täpid. Loomulikult on tõu välimus algusaegadest palju muutunud. Alles aga on jäänud uhke karjakoera hoiak, mis teebki selle tõu nii suurepäraseks.

Ege Maas

Collie karvahooldus

Colliet pestakse ainult siis, kui see on tõesti hädavajalik. Collie karv peab olema karm (rough) ja liiga tihe pesemine hävitaks naturaalsed õlid karvkattes ning karv muutuks liiga pehmeks. Näitusekoera tuleb loomulikult pesta veidi tihedamini.

Üllatavalt puhas võib aga koer olla ka peale korralikku harjamist. Isegi porise koera saab puhtaks, kui lasta koeral kuivada ning seejärel korralikult muld ja tolm välja harjata. Seega tuleks koera kõigepealt korralikult harjata ja kui tõesti väga vaja on, alles siis pesta. Mõnikord piisab aga ka sellest, kui pesta ainult karvkatte valgeid osasid (kaelust, käppasid).

Nüüd aga veidi lähemalt harjamisest. Koera tuleb harjamisega harjutada juba kutsikast peale. Ka rahulikult ühel küljel lebamist tuleb harjutada juba kutsikana. Koerad, keda on õpetatud harjamise ajal rahulikult lamama juba varakult, naudivad harjamist. See on eriti hea, kui tegemist on näitusekoeraga. Vana koera õpetamisega võib olla veidi raskusi, sest koer enamasti ei taha paigal püsida. Sellisel juhul pane koer rahulikult iga kord uuesti lebama ja ole kannatlik. Koera võib harjata ka siis, kui koer seisab. See on igaühe enda otsustada ja valida, olenevalt sellest, kuidas endale ja koerale mugavam on.
Harjama asudes vaata hoolega, ega koera karv pole kusagil pulstunud. Kui leiad selliseid pulste, haruta need kindlasti lahti enne pesemist. Vesi võib muuta need nii kõvaks, et peale pesemist on neid juba võimatu lahti harjata ning need on vaja ära lõigata. Harja koera osade kaupa, erilist tähelepanu pööra kõrvatagustele ja nö. pükstele.

Pikakarvaline collie

Kui oled otsustanud koera pesta, niisuta koera sooja veega hoolikalt ja veendu, et kogu aluskarv on märg. Esialgu ära tee märjaks koera pead. Pane oma peopesasse veidi shampooni ja hõõru see koera karvadesse. Tee seda korduvalt, kuni kogu koer on puhas. Nüüd niisuta ettevaatlikult pead ning pea pesemiseks kasuta väga vähe shampooni.

Seejärel loputa koer hoolikalt. Parem on teha seda kaks korda, et olla täiesti veendunud, et aluskarva ei jäänud shampooni. Nüüd aga oota veidi, et üleliigne vesi ära voolaks. Esialgu kuivata koer hoolikalt käterätikuga. Peale seda kuivata fööniga, samal ajal teise käega harjates. Püüa koer saada võimalikult kuivaks.
Peale pesemist ja kuivatamist puhasta koeral kõrvad, lõika küüned ning lõika üleliigsed karvad talla alt. orrapärast hooldust vajavad kõik koerad, eelkõige peab koera korras hoidma enda pärast, mitte näituste jaoks.

Väliskirjanduse põhjal tõlkinud ja mugandanud
Elen Aun

Kennelid

Angelgrove

Cayring

Dolmaris

Faeries

Heidelind’s

Kasepere

Milli Miller

Pamparix

Seigeri

Stezor’s

Tõustandard

FCI STANDARD

EKL liige

EKL logo

mai 2019
E T K N R L P
« veebr.    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031